Terminid
Metsamaa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid, terminid ja lühendid. Allolevates tabelites on esitatud metsa arenguklassid, küpsusvanused, metsamajandamise kitsenduste põhjused, metsakasvukohatüübid, puu- ja põõsaliigid, eelistatud peapuuliigid erinevates kasvukohtades ja majandamise võtete klassifikaatorid.
Metsaomandivormid |
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
F |
füüsilise isiku eramets |
füüsilisele isikule kuuluv eramets |
J |
juriidilise isiku eramets |
eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv eramets |
Y |
ühisomandis olev eramets |
eraõiguslike isikute ühisomandis olev mets |
R |
RMK riigimets |
Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev riigimets |
T |
ajutiselt riigimets |
jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ja
tagastamisele või erastamisele kuuluv mets |
X |
muu riigimets |
riigile kuuluv mets, välja arvatud Riigimetsa Majandamise Keskuse
halduses olev mets |
M |
munitsipaalmets |
kohalikule omavalitsusele kuuluv mets |
A |
muu avalik-õiguslik mets |
teistele avalik-õiguslikele isikutele kuuluv mets |
Puu- ja põõsaliigid |
Puuliigid |
Põõsaliigid |
Kood |
Nimetus |
Kood |
Nimetus |
MA |
mänd |
PA |
paju |
KU |
kuusk |
SP |
sarapuu |
NU |
nulg |
TM |
toomingas |
LH |
lehis |
PI |
pihlakas |
SD |
seedermänd |
PK |
paakspuu |
TS |
ebatsuuga |
TY |
türnpuu |
TA |
tamm |
KL |
kuslapuu |
SA |
saar |
KD |
kadakas |
VA |
vaher |
TP |
teised põõsaliigid |
JA |
jalakas |
|
|
KP |
künnapuu |
|
|
KS |
kask |
|
|
HB |
haab |
|
|
LM |
sanglepp |
|
|
LV |
hall lepp |
|
|
PN |
pärn |
|
|
PP |
pappel |
|
|
RE* |
remmelgas |
|
|
TM* |
toomingas |
|
|
PI* |
pihlakas |
|
|
TO |
teised okaspuuliigid |
|
|
TL |
teised lehtpuuliigid |
|
|
*remmelga, toominga ja pihlaka hindamisel peab rinnasdiameeter olema vähemalt 6 cm (latimetsad)
Kasvukohatüübid |
Kood |
Nimetus |
AN |
angervaksa |
JK |
jänesekapsa |
JM |
jänesekapsa-mustika |
JO |
jänesekapsa-kõdusoo |
JP |
jänesekapsa-pohla |
KL |
kastikuloo |
KM |
karusambla-mustika |
KN |
kanarbiku |
KR |
karusambla |
LD |
lodu |
LL |
leesikaloo |
LU |
lubikaloo |
MD |
madalsoo |
MO |
mustika-kõdusoo |
MP |
mineraalne puistang |
MS |
mustika |
ND |
naadi |
OS |
osja |
PH |
pohla |
RB |
raba |
SJ |
sõnajala |
SL |
sinilille |
SM |
sambliku |
SN |
sinika |
SS |
siirdesoo |
TA |
tarna-angervaksa |
TP |
turbane puistang |
TR |
tarna |
Kõlvikuliigid |
Kood |
Nimetus |
MT |
tootlik metsamaa |
MV |
vähetootlik metsamaa |
PS |
põõsastik |
SO |
soo |
PM |
põllumaa |
RM |
looduslik rohumaa |
VM |
viljapuu-marjaaed |
TA |
taimla |
SE |
seemla |
JA |
järv |
JG |
jõgi |
VH |
veehoidla, tiik |
OU |
õuemaa |
PK |
park |
KJ |
karjäär |
PV |
pinnaveeala |
XM |
muu maa |
Boniteedid |
Kood |
Nimetus |
0 |
Ia boniteediklass |
1 |
I boniteediklass |
2 |
II boniteediklass |
3 |
III boniteediklass |
4 |
IV boniteediklass |
5 |
V boniteediklass |
6 |
Va boniteediklass |
Rinded |
Kood |
Nimetus |
1 |
esimene rinne |
2 |
teine rinne |
J |
järelkasvu rinne |
Y |
üksikpuude rinne |
A |
põõsasrinne |
Küpsusvanused |
Enamuspuuliik |
Boniteediklass |
1a |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 ja 5a |
Mänd, lehis, seedermänd |
90 |
90 |
90 |
100 |
110 |
120 |
Kuusk, nulg, ebatsuuga, teised okaspuud |
80 |
80 |
80 |
90 |
90 |
90 |
Kask |
60 |
60 |
70 |
70 |
70 |
70 |
Haab, pappel, pihlakas |
30 |
40 |
40 |
50 |
50 |
50 |
Sanglepp, teised lehtpuud |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
60 |
Hall-lepp, remmelgas, toomingas |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
30 |
Kõvad lehtpuud, pärn |
90 |
90 |
100 |
110 |
120 |
130 |
Arenguklass |
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
A |
lage ala |
ala, kus puude põhirinne puudub ja kultiveeritud või looduslikult tärganud
peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või neid on vähem kui 500 tk/ha. |
S |
selguseta ala |
kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab ülepinnaliselt vähemalt
500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta. |
N |
noorendik |
kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus hektaril kasvab ülepinnaliselt vähemalt 1500 1,3 m kõrgust või kõrgemat puutaime ja kus peapuuliigi puude keskmine rinnasdiameeter on kuni 6 cm (kaasa arvatud). |
L |
latimets |
puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6 cm ja kuni 12 cm (kaasaarvatud) ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes atimetsa arenguklassi ei määrata. |
K |
keskealine mets |
puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille:
1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm;
2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm;
Kuid vanus 1/2 küpsusvanusest või enam. |
V |
valmiv mets |
puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest. |
Y |
küps mets |
puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle. |
Metsa majandamise kitsenduste põhjused |
Kood |
Nimetus |
Kirjeldus |
R |
kaitseala loodusreservaat |
kaitse-eeskirja kohaselt rahvuspargi, loodus- või maastikukaitseala loodusreservaat |
S |
kaitseala sihtkaitsevöönd |
kaitse-eeskirja kohaselt rahvuspargi, loodus- või maastikukaitseala sihtkaitsevöönd |
V |
kaitseala piiranguvöönd |
kaitse-eeskirja kohaselt rahvuspargi, loodus- või maastikukaitseala piiranguvöönd |
H |
hoiuala |
hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt metsa majandamise piirangutega metsamaa |
Y |
looduse üksikobjekt |
loodusliku päritoluga kaitstava objekti kaitsevöönd |
P |
kohaliku omavalitsuse loodusobjekt |
omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud loodusobjekt |
X |
liigi isendi püsielupaiga piiranguvöönd |
I ja II kaitsekategooria looma püsielupaiga ning taime või seene kasvuala piiranguvöönd |
Z |
liigi isendi püsielupaiga sihtkaitsevöönd |
I ja II kaitsekategooria looma püsielupaiga ning taime või seene kasvuala sihtkaitsevöönd |
K |
kallas, rand |
veekogu ranna või kalda piiranguvöönd |
L |
looala ja nõmmed |
loometsa (leesika,- kastiku- ja lubikaloo) või sambliku kasvukohatööpi kuuluv metsamaa |
U |
luide või uuristus- ja tuulekandeohtlik ala |
luitel või järsul mäe- ja orunõlval asuv metsamaa |
A |
infiltratsiooni- või survelise põhjaveega metsaala |
allikatega või vähekaitstud põhjaveega alal asuv metsamaa |
M |
mälestis või muinsuskaitseala |
ajaloo-, arheoloogia- ja kultuuriväärtustega seotud paiga kaitsevöönd |
G |
geenireservimets |
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ekspertiisi alusel geenireservimetsaks tunnistatud metsamaa |
O |
kohaliku omavalitsuse planeering |
kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga kaitse alla võetud metsamaa |
Metsa majandamise võtted |
Kood |
Nimetus |
LR
|
lageraie |
AR |
AR aegjärkne raie |
HL |
häilraie |
VE |
veerraie |
VA |
valgustusraie |
HR |
harvendusraie |
SR |
sanitaarraie |
VR |
valikraie |
TR |
trassiraie |
MR |
määratlemata raie |
LA |
laasimine |
KR |
koridoride raiumine |
KV külv |
külv |
IS |
istutamine |
MM |
maapinna mineraliseerimine |
LK |
looduslikule uuenemisele kaasaaitamise muud abinõud |
LU |
looduslikule uuenemisele jätmine |
HD |
kultuuride hooldamine |
LJ |
lamapuidu jätmine |
SJ |
säilikpuude jätmine |
KH |
kuivendussüsteemide hooldamine |
TE |
metsatee ehitamine |
TK |
tulekaitseribade rajamine |
TV |
tuletõrje veevõtukoha rajamine |
Eelistatud peapuuliigid kasvukohatüüpides |
Kasvukohatüüp |
Peapuuliigi eelistused |
1 |
2 |
3 |
erandina |
Leesikaloo |
MA |
|
|
KU, KS |
Kastikuloo |
MA |
KS |
KU |
TA, LH, HB |
Lubikaloo |
MA |
|
KS |
SA |
Sambliku |
MA |
|
|
KS* |
Kanarbiku |
MA |
|
|
KS* |
Pohla |
MA |
|
|
KS* |
Jänesekapsa-pohla |
MA |
|
KS |
|
Mustika |
MA |
KU |
KS, HB |
|
Karusambla-mustika |
MA |
KU |
KS, HB |
|
Jänesekapsa-mustika |
KU |
MA, KS |
HB |
|
Jänesekapsa |
KU |
MA |
KS, HB |
LV, TA, LH |
Sinilille |
KU |
KS |
MA, HB |
LV, TA, LH |
Naadi |
KS, KU |
HB |
LM |
LV, TA, SA |
Sõnajala |
KS |
LM, HB |
KU |
SA |
Osja |
KS |
MA |
KU |
LM, SA, HB |
Tarna |
MA |
KS |
KU |
LM |
Angervaksa |
KS |
KU, LM |
HB |
MA, LV, SA |
Tarna-angervaksa |
KS, MA |
KU, LM |
|
|
Sinika |
MA |
|
|
|
Karusambla |
MA |
KU |
KS |
|
Lodu |
LM |
KS |
|
KU, SA |
Madalsoo |
KS |
LM |
|
|
Siirdesoo |
MA |
KS |
|
KU (kuivend) |
Raba |
MA |
|
|
|
Kõdusood |
MA, KU |
KS |
|
LM, SA |
Eelistus 1 - parim peapuuliik
Eelistus 2 - sobiv peapuuliik
Eelistus 3 - võib lugeda peapuuliigiks ainult vajaliku enamusliigi olemasolu korral vähemalt latimetsana
Erandiks on - looduslikult kasvukohatüübis väheesinevad või harva kultiveeritavad liigid, hall lepp vaid sama liigi raiestikel
*KS – peapuuliigid ainult kultiveerimise korral tulekaitse eesmärkidel
|
|
Maapartner
|