Maa

Ostame ja müüme igas suuruses põllumaad Eestis. Oleme huvitatud haritud põllumaast, mis on heas asukohas ning kvaliteetse mullaga. Põllumaade osas on kõige väiksema väärtusega võssakasvanud põld, mis ei ole ei põllumaa ega veel ka metsamaa.

Viimase kümne aasta jooksul on kasvanud nii põllumaaga tehtud tehingute arv kui ka maa hind. üha populaarsemaks muutub ka maa rentimine. Põllumajanduslik ettevõtlus on olnud läbi aegade eestlaste jaoks oluline tegevusvaldkond ja sissetulekuallikas. Põllumajandusel on kandev roll elanike toiduainetega varustamisel, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel.


Eesti on üks Euroopa Liidu paremini põllumajandusmaaga varustatud riike – 0,67 ha ühe elaniku kohta (nt Saksamaal 0,21 ha, Prantsusmaal 0,43 ha, Soomes 0,43 ha, Rootsis 0,34 ha, Iirimaal 0,94 ha, Leedus 0,79 ha, Lätis 0,78 ha). 2010. a pindalatoetuste taotluste järgi oli Eestis kasutatavat põllumajandusmaad 871,3 tuhat ha, mis on võrreldes 2005. a suurenenud 6%. Eesti põllumaa kuulub suuremas osas Eesti kodanikele ja juriidilistele isikutele, mis annab kindluse Eesti põllumajanduse tulevikule.

Statistika ei kinnita ka väidet, et välismaalased ostavad ära põllumajandusmaad. Välismaalaste omandis on ligikaudu 40 tuhat hektarit põllumajandusmaad, mis on kokku vaid neli protsenti põllumajandusmaast. Viimasel kolmel aastal on see number püsinud stabiilne ja mingit olulist kasvu selle osas toimunud ei ole. Enim on põllumajandusmaad välismaalaste omandis Lääne-Virumaal (5058 ha) ja Viljandimaal (5008 ha). Kõige enam omavad välismaalased põllumaad Läänemaal (8 protsenti) ja Saaremaal (7 protsenti).

2013. a tehti Eestis haritava maa tehinguid 23 miljoni euro eest, mis on võrreldes aasta varasemaga 10 miljoni euro võrra rohkem. Maksimaalne hektari maksumus oli mullu 4776 eurot, mis on võrreldes sellele eelneva aastaga hektari kohta üle 2000 euro rohkem.