Kinnistud
Ostame igas suuruses metsakinnistuid sh kasvava metsaga, raiutud, kasutusvaldusega, kaasomandis olevaid või hüpoteegiga koormatud kinnistuid.
Kinnistu müümine on kinnisvaratehing, millega kinnistu koos kõigi olemasolevate ja tulevaste õiguste ja kohustustega vahetab omanikku. Kinnistu müümine on võrreldes teiste metsavõõrandamise viisidega omaniku jaoks mõnes mõttes kõige riskivabam, sest puuduvad kõikvõimalikud hilisemad kohustused.
Kinnistu müümisel on oluline teada, et tegelikkuses ei maksa maa praktiliselt midagi. Lagedaks raiutud metsamaale annavad hinna üksikud puud (seemnepuud), mis on lageraie käigus kasvama jäetud. Või kompenseerib lagedad alad samal kinnistul kasvav mets.
15 korralikku üksikut mändi annavad lihtsate arvutuste kohaselt umbes 20 tm materjali. Suuremate kinnistute puhul kaotab maa hind aga igasuguse tähtsuse. Seda nii ostja kui ka müüja jaoks.
Kinnistu võib müümise eesmärgil jagada osadeks. Kui omanikud on valmis loobuma metsast, siis võib metsaosa mõõta ja müüa eraldi kinnistuna. Lahusmaatükid müüakse eraldiseisvate katastriüksustena.
Kinnistu müümisel tuleb arvestada, et isiklikud vaimsed väärtused ei maksa ostja jaoks midagi. Müüja peab loobuma vaimsetest sidemetest ning eraldama selle osa, mida tahab reaalselt müüa. Nii toimub müümine riskivabalt ja säilib vajadusel ka omanikutunne.
Eesti on üks Euroopa metsasemaid maid. Huvitav on see, et kuigi üle poole Eesti pindalast moodustab metsamaa, on metsandussektori ligikaudne osatähtsus SKP-s vaid 1%. Eesti maakatastris registreeritud metsamaa kogupindalast (üle 2 mln ha) on riigimetsa osa suurem, erametsamaa moodustab alla 50%.
Eestis on kokku umbes 80 000 erametsaomanikku. Metsamajandamise üksused on suhteliselt väikesed. Keskmiselt on ühel erametsaomaniku kinnistul üle 10 ha metsamaad.
|
|
Maapartner
|