Dokumentatsioon

Anname usaldusväärse hinnangu vastavalt turuväärtusele. Teostame metsamajandamisega seotud hooldustöid ja aitame teid asjaajamisel, dokumentatsiooni korraldamisel ning anname nõu hoolduskava koostamisel ja toetuste saamiseks.

Selleks et kasvava metsa või metsamaterjali müük sobiks mõlemale poolele, tuleb tehingu tingimused läbi mõelda ja lepingusse kirja panna. Vajalikud on nõuetekohased algdokumendid, mis vormistatakse arusaamatuste vältimiseks õigel ajal. Metsaga seotud lepingutele on metsaseadusega ette antud kindlad tingimused, mis fikseeritakse samuti lepingus.

LEPINGUD

Leping on lepinguosaliste vaheline kokkulepe, mille eesmärk on saavutada mingi õiguslik tagajärg.

Võlaõigusseaduse järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kui leping on sõlmitud, on see täitmiseks kohustuslik. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu võib sõlmida suuliselt või kirjalikult, kui seaduses ei ole toodud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole soovile tuleb  leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingu sõlmijad on lepingu allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingu. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud alates lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest. Kui  lepingu  sõlmimiseks  tehtud  vastastikused  tahteavaldused  kinnitatakse  või tõestatakse  eraldi,  on  leping  sõlmitud  viimase  tahteavalduse  kinnitamisest  või tõestamisest alates.

Lepingud peavad sisaldama järgnevaid andmeid:
 •  lepingu sõlmimise aeg ja koht;
 •  lepingupooled;
 •  lepingu objekt (ostetav asi, kaup või teenus);
 •  materiaalne väärtus (asja, kauba või teenuse hind) ning arvelduse regulatsioon (arvelduskontode numbrid);
 •  poolte kohustused (asja üleandmine ja vastuvõtmine, kvaliteedi tagamine, tasumine);
 •  tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks);
 •  sanktsioonid kohustuse rikkumise korral;
 •  lõppsätted ja muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord);
 •  poolte allkirjad.

Kirjalik leping

Kirjaliku lepingu korral peavad lepingupooled lepingudokumentidele omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadus võib seada lepingule ka kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi. Sellisel juhul peab leping sisaldama küll lepingu sõlminud isikute nimesid, kuid ei pea olema isiklikult allkirjastatud. Kirjaliku  vormiga  on  võrdsustatud  elektrooniline  vorm,  kui  seaduses  ei  ole  sätestatud teisiti.

Elektrooniline vorm tähendab, et leping on vormistatud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab lepingupoolte nimesid ning on nende poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema seostatav lepingu sisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga.

Notariaalne leping

Lepingu kirjaliku vormi võib asendada lepingu notariaalse vormiga. Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjad tõendab notar. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine, mis tähendab seda, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele ka lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud, mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud.

Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada:
 •  kõik kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud;
 •  elamute, suvilate ja muude ehitiste kui vallasasjade võõrandamise ja pantimise tehingud;
 •  abieluvaraleping;
 •  äriühingu asutamisleping või asutamisotsus;
 •  osaühingu osa võõrandamise leping;
 •  õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping.

Notaril on õigus võtta notariaaltoimingute eest tasu vastavalt seaduses kehtestatud notari tasu määradele.

Suuline leping

Kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte sooviks oli anda kokkuleppele õiguslikult siduv tähendus, loetakse seda suuliselt sõlmitud lepinguks. Kõik suhtlemise käigus saavutatud kokkulepped ei ole siiski õiguslikult siduvad. Kokkuleppest teeb lepingu just kokkuleppe õigusega tagatud iseloom. Seadus pole sätestanud suulist vormi kohustuslikuna ühegi tehingu puhul. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada; kui vähegi võimalik, tuleks lepinguid sõlmida kirjalikult.

Lepingute kasutamine


Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. Müügileping on tüüpiline võlaõiguslik leping. Seadusega  ette  nähtud  või  omavahel  kokkulepitud  vormis  sõlmitud  lepingut saab muuta ainult samas vormis. Lepingu seaduses sätestatud või kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on leping tühine.

METSATEATISED

Metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise:
 •  kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie
 •  oluliste metsakahjustuste kohta

Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas.

Metsateatist saab esitada:
 •  isiklikult Keskkonnaameti kontorisse kohale tuues
 •  tähtkirjaga kontorisse posti teel saates
 •  riigiportaalis e-vorm eraisikule ja e-vorm ettevõtjale
 •  elektrooniliselt täidetud ja digitaalselt allkirjastatud metsateatise e-posti teel saatmine vastava kontori e-posti üldaadressil

Keskkonnaamet hindab esitatud metsateatise vastavust nõuetele. Kui metsateatis ei vasta nõuetele, märgitakse, millised on teatise täitmisel tehtud vead, ja tagastatakse see esitajale kolme tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

Keskkonnaamet kontrollib kavandatud töö tegemise võimalikkust ja tagastab esitajale tööd lubava või tööd keelava märkega metsateatise koopia 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase metsateatise saamisest arvates kas allkirja vastu, posti teel väljastusteatega tähtkirjaga metsateatises märgitud aadressil või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui tööd ei lubata, põhjendatakse seda kirjalikult.

Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamata jätmine nõuab kooskõlastamist või metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametil metsateatise kontrollimiseks aega kuni 30 tööpäeva.

Metsaomanik võib teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega metsateatise Keskkonnaametilt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul metsateatise kättesaamise päevast arvates. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka hiljem kui 12 kuu jooksul. Metsaomanik võib oma kinnistult ühe aasta jooksul raiuda ilma metsateatist esitamata kuni 20 tihumeetrit puitu, kuid mitte enam kui 3 tm metsamaa 1 ha kohta selles metsaosas õigusaktiga lubatud raie korras.

Kaitsealadel peab raie olema kooskõlas lisaks “Looduskaitseseaduse” ja selle alamaktidega (kaitse-eeskiri). Kui mingis metsaosas on raie mingil põhjusel keelatud, ei tohi ka ilma metsateatiseta sealt puitu varuda.

Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatis:
Raieõiguse või metsamaterjali müüja ja raieõiguse või metsamaterjali ostja on kohustatud esitama Maksu¬ ja Tolliametile müüdud või ostetud raieõiguse või metsa materjali kohta ostu¬müügitehingu teatise paberil või elektrooniliselt. Teatis esitatakse elektrooniliselt, kui sellel näidatakse enam kui kümme tehingut.

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel tuleb teatis esitada alati, sõltumata müüdud kogusest. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas.

Kui müüdud metsamaterjali kogus ületab 20 tm, tuleb teatis esitada kogu müüdud metsamaterjali kohta. Oluline on jälgida, et deklaratsioonile märgitakse õige metsamaterjali realiseerimise aeg.Teatis esitatakse müügi¬ või ostutehingu sooritamise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

VEOSELEHT


Metsamaterjali veoks üleandmisel peab üleandja tõendama, et metsamaterjal kuulub temale. Vedaja peab selles veenduma.

Metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavateks dokumentideks on “Metsaseaduse” §37 alusel:
 •  raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping, muu eraõiguslik leping või suulise lepingu sõlmimise kirjalik akt
 •  Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis;
 •  isikut tõendav dokument.

Kui metsamaterjali omanik ja vedaja on eri isikud, peab metsamaterjali vedajal, kui ta veab metsamaterjali väljaspool selle omaniku kinnistut avalikult kasutataval teel, olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti, kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Veoseleht vormistatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt. Elektrooniline veoseleht peab olema kättesaadav ja vajaduse korral välja trükitav metsamaterjali omanikule, saajale ja vedajale.

Riiklikule järelevalveasutusele peab  elektrooniline  veoseleht  olema  kättesaadav  riigi  infosüsteemide  andmevahetuskihi  X­Tee kaudu. Paberil  veoseleht  vormistatakse  kolmes  eksemplaris,  millest  esimene  kuulub metsamaterjali omanikule, teine saajale ja kolmas vedajale. Kui metsamaterjali omaniku, vedaja ja saaja isikud kattuvad, siis vormistatakse veoselehe eksemplare vastavalt tegelikult osalevate isikute arvule.

Sellise metsamaterjali vedamisel, mille raiel ei eeldata metsateatise olemasolu (“Metsaseaduse” § 41 lõige 14), peab vedajal kaasas olema isikut ja metsamaterjali päritolu tõendav dokument (“Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise­vastuvõtmise akti ja müüdud või ostetud raie­õiguse  või  metsamaterjali  kohta  Maksu­  ja Tolliametile  esitatava  teatise vorm ning veoselehe kohta esitatavad nõuded” § 4 lõige 3).“Metsaseaduse” § 41 lõike 14 kohaselt võib metsaomanik metsateatist esitamata raiuda kolm tihumeetrit puitu metsamaa 1 ha kohta raie korras, mis on selles metsaosas õigusaktiga lubatud, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit kinnisasja kohta aastas.

Metsateatist ei esitata ka juhul, kui puit raiutakse mittemetsamaalt. Sõltuvalt omavalitsuses  kehtestaud  reeglitest,  võib  olla  vajalik  raie  kooskõlastamine  omavalitsusega. Igal juhul tasub enne raie alustamist mittemetsamaal võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, mille territooriumil puid soovitakse langetada.

Veoselehele peavad olema kantud järgmised andmed:
 •  veoselehe number ja kuupäev;
 •  metsamaterjali omaniku ja esindaja nimi, isiku­ või registrikood, telefoninumber ning aadress, esindaja korral esindusõiguse alus
 •  metsamaterjali valdamise alus: kui metsamaterjal on saadud raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepingu alusel, lisatakse ka võõrandamislepingu number ja kuupäev, võõrandaja nimi, isiku­ või registrikood ja aadress; kui metsamaterjali valdamise aluseks on metsateatis, siis lisatakse metsateatise number; muudel juhtudel lisatakse katastriüksuse tunnus, millelt metsamaterjal pärineb;
 •  metsamaterjali veo lähtekoht (maaüksuse või laoplatsi nimi ja aadress) ja sihtkoht (metsamaterjali saaja nimi ja sihtkoha aadress)
 •  lähetatud metsamaterjali sortimendi kirjeldus ja kogus tihumeetrites
 •  veokijuhi nimi, isikukood, telefoninumber ning aadress
 •  veoki, haagise kasutamise korral ka haagise riiklik registreerimisnumber
 •  väljasõidu kuupäev ja kellaaeg
 •  vastuvõetud metsamaterjali sortimendi kirjeldus ja kogus tihumeetrites ning vastuvõtmise kuupäev

Veoseleht vormistatakse iga koorma kohta eraldi. ühe veoselehe alusel võib vedu toimuda siis, kui metsamaterjali veetakse samale saajale samast lähtekohast samasse  sihtkohta  ning  veoselehele  märgitakse  andmed  kõikide  selle  veoselehe alusel lähetatavate ja vastu võetavate koormate kohta ning kui vedu toimub kümne järjestikuse kalendripäeva jooksul. Metsamaterjali  omanik  peab  väljastatud  veoselehtede  kohta  arvestust. Metsamaterjali omanik ja saaja säilitavad veoselehte pärast vedu 7 aastat.