Hektaritagavara (tüvemaht) on kasvavate puude tüvemahtude summa hektari kohta, mis arvutatakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Iga puistuelemendi tagavara arvutakse puistuelemendi kõrguse ning rinnaspindala (või täiuse) ning puude arvu alusel. Hektaritagavara sisaldab puukoore ja puidu mahtu ning ei sisalda juurte okste jm mahtu. Kasvavate puude hektaritagavara ei ole võrdne samalt eraldiselt raiutava ümarmaterjali kogusega. ümarmaterjali hulka ei arvata puukoort, mis on erinevatel liikidel erinev ja võib olla kuni 15 % hektaritagavarast.

Puuliigid määratakse perekonna tasemel, välja arvatud künnapuu, haab, sanglepp ja hall lepp, mida määratakse liigi tasemel. Eestis vähem levinud puuliikide puhul märgitakse vaid, kas tegemist on okas- või lehtpuudega. Puistuelemendi keskmine vanus määratakse aastaringide või männaste loendamisega, eelmise inventeerimise vanuseandmete või eksperdihinnangu alusel. Küpsusvanus tähendab puistu vanust, mille juures saadakse parimad ökonoomilised tulemused raieringi ühe aasta kohta.

Teede olemasolu mõjutab metsamaa kasutamist. Kui juurdepääs metsatükile on raskendatud, siis jääb selline metsamaa reaalse huvita. Metsatöö masinatele peab olema võimaldatud ligipääs kinnistule. Oluline on kaugus keskustest ja asulatest, sest sinna on koondunud teeninduspunktid ja toodangu realiseerimine.

Metsa kahjustamise vältimiseks ülemäärase rekreatiivse kasutamise tõttu on Keskkonnaametil õigus kahjustatud või ohustatud ala kasutamist metsakaitseekspertiisi alusel ja metsaomaniku nõusolekul piirata või keelata. Sellega peab omanik arvestama.

Kasvukohatüüp on mullastikult ja kasvutingimustelt ühtlane metsala. Kasvukohatüübid on nimetatud vastavas kohas enamesineva alustaime järgi n jänesekapsa, sinilille ja naadi kasvukohatüübid, kus esineb neid taimi kõige rohkem. Taimede kasv sõltub mullastikust. Boniteet (mullaviljakuse ja kasvuheaduse näitaja) iseloomustab kasvukoha sobivust teatud puuliigi kasvatamiseks. Oluline on mulla liik, reljeef ja veerežiim. Kõige kiirema kasvuga puistud on Ia boniteediga maadel ja kõige aeglasema kasvuga Va boniteediga maadel.

Teeninduspunktid ja toodangu realiseerimise kohad on koondunud keskustesse. Tootmistegevus keskustest kaugemal on kallim ja seotud täiendava ajakuluga. ääremaadel olevad põllud jäävad nende kauguse tõttu tihti kasutusest välja. Teede olemasolu mõjutab seega maa kasutamist, ka ostjad eelistavad maatükile head juurdepääsu.

Maatüki pindala tähtsus on suurenenud seoses põllumajandustehnika arenguga. Kaasaegse tehnikaga on väikestel põldudel raske töötada, omanikul läheb palju aega ja energiat põllutöömasinate ümberpööramisele põlluservades. Põllumajandusmaa suurus on üheks parameetriks, millega hinnata väärtuslikku põllumajandusmaad.

Maatüki kuju (kompaktsus) mõjutab maakasutamise tingimusi eelkõige maaharimise kaudu. Keerulise kujuga maatükkidel on suuremad maaharimise kulud, seega eelistavad maaharijad kompaktseid, eelkõige ristkülikule lähedase kujuga maatükke. Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel tootmise seisukohast lähtutakse mulla viljakusest ja maa harimise tingimustest, ehk teguritest, mis mõjutavad otseselt tootmise efektiivsust. Sõltumata põllumajanduslikust tootmissuunast on viljakas maa alati eelistatum.

Reljeef kui maakasutamise tingimusi mõjutav parameeter omab väärtusliku põllumajandusmaa määramisel tähtsust eelkõige vahelduva maastikuga aladel. Maaparanduse arvestamisel väärtusliku põllumajandusmaa määramisel on teatud vastuolud. Maaparandust tehakse aladele, kus mulla viljakus ei ole kõige kõrgem. Kui arvestada tervikhinde arvutamisel maaparanduse kui väärtust tõstva parameetriga, siis saab vastav maa lisapunkte, mida tal ilma maaparanduseta poleks.

Metsaomanikul peab olema korrektne raieõiguse võõrandamise leping, kus on sätestatud täpselt ostja kohustused ja vastutus.

Kasvava metsa ülestöötamine on raske, ohtlik ja kulukas ettevõtmine. Metsaomanikud, kes ei ole sellega kokku puutunud, võiksid kaaluda kompleksteenuse (raietööd ja metsamaterjali kokkuvedu) tellimist.

Metsamaterjali müümisel on erinevatel kokkuostjatel erinevad mõõtmissüsteemid. Kokkulepete sõlmimisel on alati vajalik küsida, mille alusel ja kuidas materjali mõõdetakse.

Metsamaterjali müümisel on soovitatav enne raietööde algust prognoosida metsamaterjali ligikaudne kasum sortimentide kaupa. Prognooside alusel saab hakata otsima erinevatele materjalidele erinevaid ostjaid.