Metsatehingud

õhtuleht
Õhtulehe Metsaleht (02. veebruar, 2015)


Metsatehingute juures peab valvsust jaguma

mets Foto: Sander Ilvest

Lugusid sellest, kuidas metsaomanik on mõne suli mesijutu õnge läinud ja jäänud ilma nii metsast kui ka rahast, on küllap kõik kuulnud – aga ikka leidub kergeusklikke. Muretu pole aga ka ostja elu.

Omad vitsad peksava

Metsamaterjali tehing on müüja ja ostja vastastikuse usalduse ja tarkuse küsimus.

Palgikoorem viiakse saekaatrisse, kus see tollitakse vastavate tabelite alusel – see on põhjendatud ja võtab teatud aja, selgitab Saluveer. Kui müüjal tekib kahtlusi, võib ta koormad ka ise saekaatrisse viia, et kogustes kohapeal veenduda.

Igal juhul peavad aga tagatiseks, et raha laekub, olema korrektselt vormistatud paberid – inimesega, kelle isikut tõendavat dokumenti pole olnud võimalik kontrollida, ei tohi mingeid pabereid allkirjastada.

«Võimalik on ka raie müük – taas tehing, mille teostamiseks pole vaja notarit,» märgib ­Saluveer. «Müüja ja ostja sõlmivad lepingu, milles sätestatakse raie eest tasumise tingimused ja ettemaks, alles pärast selle laekumist saab ostja hakata oma tehnikaga ostetud langil majandama.»

Müüjale kõige riskivabam on kinnistu müük, ütleb Saluveer: see on notariaalne tehing, lepingu vormistamise käigus kannab ostja raha notari kontole, nii on müüjale raha laekumine kindlustatud. Teatud riskid on pigem ostjal, just äritehingu kasumlikkuse osas.

Tehing ei tohiks venima jääda

«Inimesi on igasuguseid, leidub näiteks tõsimeelseid vahendajaid, kes pakuvad Kuldse Börsi müügikuulutusi väikese vaheltkasu eesmärgil korralikele metsafirmadele,» teab Saluveer. «Samuti tuleb aga ette kelme, kes proovivad müüa kinnistuid võltsitud ja ülehinnatud metsakavade alusel.»

Müüja arvestab sageli ainult ühe asjaga: kes talle rohkem raha pakub. Paraku pole see alati asjakohaseim arvestus.

«Kõik on justkui lihtne: omanik eeldab, et tema kinnistu hind peaks pärast müügisoovi massilist levitamist kujunema parimate pakkumiste sõelumise teel,» kirjeldab Saluveer.

«Sellise niinimetatud suurele ringile panemisega kaasnevad aga sageli probleemid: müügiaeg venib pikaks, sest müüja ootab ikka veel paremat hinda, reaalsete ja usaldusväärsete ostjate huvi ajapikku aga väheneb ja lõpuks kaob üldse – neile tehakse nagunii palju pakkumisi ja lõpuks nad lihtsalt loobuvad.»

Müüja hakkab seejärel kauplema järelejäänuist parima pakkumise teinutega – aga see ei pruugi olla enam õige hind, hoiatab Saluveer. Nii raisatakse tühja palju aega, kinnistu tiirleb müügiturul aastaid ja lõpuks ei pruugi tehingust üldse asja saada.

«Kui omanikul on kindel ja läbimõeldud hinnasoov ning usaldusväärne ostuhuviline ­talle sellist hinda ka pakub, siis see ongi turuolukorras õige hind ja mõistlik on tehing vormistada,» soovitab Saluveer. «Metsafirmale on kinnistu ostmine äriline ja matemaatiline tehing, mis peab varem või hiljem ära tasuma.»

Ostjail omad riskid

Ostjailegi pole metsa ostu-müügi tehing riskivaba, eriti kui arvestada, et nende siht on lõppkokkuvõttes siiski kasumit teenida.

Metsaraie ostmisel on näiteks oht, et raiet on müüdud mitmele ostjale korraga. On olnud juhus, kus ühte ja sama raieõigust on müüdud kolmel järjestikusel päeval kuuele inimesele. Ka tuleb ette, et tegelik tihumeetrite kogus on väiksem metsamajandamiskavas märgitust.

Ostja peab enne notari juures tehingu sõlmimist olema veendunud, et kinnistu on endiselt selline, nagu oli kirjeldatud varasemates dokumentides ja nagu see oli ülevaatamise hetkel: seal ei ole looduskaitselisi piiranguid, kehtivaid rendilepinguid, varjatud piiranguid jm.

Kui metsa ülevaatamise ja tehingu vormistamise vahele jääv aeg on pikk, võib kõike juhtuda: kotkas või metsis võib otsustada endale kinnistule pesa teha, metsast võib torm üle käia ja puud maha murda, naaber, kes küll ütles, et lubab oma teed kasutada, võtab oma sõnad tagasi – aga teisiti metsale ligi ei pääse. Sedasorti probleemide ilmnedes kaotab kinnistu aga oma esialgse väärtuse.

Allikas: Maapartner OÜ

Ia Mihkels, Õhtuleht

Lugu ilmus õhtulehe lisas Metsaleht lisas (02. veebruar, 2015).